Paut ja halss – meeskonna teatamine
Paudi ajal muutub jahi kurss 90 kraadi läbi vastutuule tsooni.
Pautimise võib jagada kolmeks etapiks:
- Ära mine pauti enne, kui meeskond on teatanud – VALMIS!
- Jaht läheb pöördesse ja hetkel kui genua hakkab laperdama, vabastab soodimees genua soodi. Vastutuule tsooni läbides läheb genua teise poordi genua soodi tõmbamise abil.
- Kui jaht on uuel kursil tõmbavad soodimehed genua lõpuni peale ja jaht võib jätkata kurssi tihttuules.
Pautimisel ei ole vaja groot sooti trimmida, sest jaht oli enne tihttuule kursil ja jätkab tihttuule kursil. Iseasi on siis, kui jaht pärast pauti läheb külgtuulde või bakstaaktuulde. Sel juhul on vaja mõlemad purjed vastavalt järgi anda.
Nagu öeldud on halss manööver, kui jaht pöörab ahtri läbi taganttuule. Pöörde ulatus ei pea olema nii suur nagu paudi puhul. Kõige olulisem (ohtlikum) selle mnöövri juures on grootpurje üleviimine. Manöövri õnnestumine sõltub roolimehe oskutest ja kogemustest.
Mõned peamised etapid halssimisel:
- Mine peaaegu tagantuule kursile. Sellel kursil on jõud purjedele kõige väiksem. Kui halsid genuaga, näitab tagantuule olemasolu kokku langev genua, mis jääb grootpurje varju.
- Informeeri meeskonda eelseisvast manöövrist “Halsiks valmis”
- Alusta manöövrit, kui kõik meeskonna liikmed on vastanud “Valmis”
- Grootsoodis olev soodismees tõmbab grootpurje jahi keskele ja samal hetkel pööra läbi tuule.
- Olles jõudnud läbi tuule laseb soodimees groodi kohe järgi ja jaht saab jätkata purjetamist bakstaaktuules teisel halsil.
- Esipuri viiakse üle samal ajal kui groot, sarnaselt pautimisele.
Kui juhtub, et roolimees jahti ei halda ja tekib iseeneslik halss, peab roolimees karjuma selgelt – “pead alla!” Vastasel juhul võib suure hooga liikuv poom tekitada pöördumatuid vigastusi, kuna meeskond ei ole selleks valmistunud. Iseeneslik halss võib tekkida taganttuules purjetades. Sellest annab märku esipurje kokkukukkumine, sest jääb grootpurje varju. Iseeneslikku halssi peab vältima, sest see on ohtlik nii meeskonnale kui ka jahi tehnilisele seisukorrale. Iseenesliku halsi tõttu on juhtunud kõige rohkem traagilisi õnnetusi merel.